Uus päev, viimane tegevusega. Käisime ratsutamas mägedes. Ma ei tahtnud olla esimene, kes hobuse selga ronib, kuigi oleks pidanud, sest see hobune oli kõige rahulikum. Ma mõtlesin, et ei saagi üldse hobuse selga, tglt oli kerge, aga minu hobune ei tahtnud alati väga sõna kuulata ja kui ta esimest korda galoppi pani mõtlesin, et kukun alla, aga polnudki nii hull. Mõlemad jäime ellu. Vähemalt mu hobune ei löönud teisi, ega läinud sinna kuhu tema tahtis või ei peeretanud kogu aeg. Kuigi ta vahepeal hakkas galopeerima kui teine hobune kõrval jooksis ning ta tahtis olla teistest ees(või olin see mina :P) igaljuhul selles osas ma teda ei takistanud. Kokkuvõttes olid huvitavad 2 tundi kaunis looduses. Õnneks peale põlvede midagi muud ei valutanud, ka järgnevatel päevadel. Enne ja pärast lõunat saime piisavalt puhata. Nii et viimasel õhtul läksime jälle välja. Klarisse juba loobus jalgpalluritest. Esialgu läksime siiski alla, soojendama. Siis läksime ööklubi Malibut otsima, Klarisse sai head direktsioonid ning me jõudsimegi sinna. Jällegi pidid kutid rohkem maksma ning aint nemad otsiti läbi. Seal olid veel imelikumad tsikid nö peeglitantsijad (mõlemal pool seinas oli maani peegel ja nad tantsisid vaid seal ees ja mitte kellegi teisega (kuigi Keri püüdis :D. Tamara ja Nate lahkusid varem. Sergio piiras Klarisse, see oli nö au asi, sest ma ütlesin, et Klarissele ei meeldi ameeriklased, aga tema arust keegi ei saanud talle ei öelda (see õnnestus tal) Olime veel väheke seal ja siis läksime kõik koos minema. Ah jaa ma veel kaotasin oma üliõpilaspileti ära, ise ei teadnudki, aga Kirby leidis selle üles. Hakkasime siis minema. Keri pani jooksu paar korda, Kirby püüdis teda tagasi hoida. Siis Jeff hüppas, niisama, ja väänas oma jala välja.
Pärast lõunal sõitsime ära. Ma olin kupees koos Tamara, Klarisse ja Jeffiga, enamus ajast magasin. Aga nägin kahte mudilast, alla aasta, jooksid mööda vagunit ringi. Šaša ja šuša nägid ühesugused välja, kuigi erinevad vanemad ja esimene neist poiss. Ime, et nendega midagi ei juhtunud, sest vanemad lasid neil vabalt ringi joosta. No tglt ühe korra nad kukkusid, kallistades ja šuša sai sinise silma- armastus teeb haiget. Aga oleks võinud hullemini minna. Nad jooksid pärast edasi. Lõpuks jõudsime Voroneži tagasi, tglt ega eriti ei viitsinudki enam tulla :)
esmaspäev, 31. märts 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar