Hommikul üles saada, enne kella 7, oli kõigi jaoks suur katsumus, aga mõned olid varajased ja võtsid paremad kohad bussis ära. Sergio ei tulnud, sest olevat ennegi mägesid näinud ja ta ei viitsind kindlasti nii vara üles ka tõusta pärast klubitamist. Meie giid väike Zeus oli rõõmsameelne ja energiline nagu ikka. Enamus nagunii magas vähemalt pool teed Elbrusele ega kuulanud sõnagi mida mehike jutustas. Eriti närvidele käis see, et ta tahtis näidata, et oskab inglise keelt ja vahepeal kordas vene keelseid sõnu, neid mis inglise keeles analoogsed või siis sellised lihtsamaid väljendeid ning mõnda sõna u vähemalt 5 korda järjest. Kohale jõudes oli külm. Pidime ootama rohkem kui pool tundi järjekorras, et õhuraudteed pidi üles saada, kus oli külmem ning seal veel ootama, et veel kõrgemale saada, kus oli veelgi külmem ja oli tuul, lumi ning midagi ei näinud, sest lumi oli nii erk et pimestas, aga kolmandale levelile me ei saanud, sest ilm oli halb. Aga vaade oli suurepärane, nii palju kui ma nägin. Tarkadel olid loomulikult päikeseprillid kaasas, korra Turk laenas enda omi, palju parem oli vaadata. Loomulikult istusime jälle kohvikus ja jõime teed. Klarisse jõi hõõgveini, tutvus mingite suusatajatega, kes oleksid ka meid suusatraktoriga ülespoole viinud, aga meil oli liiga külm. Klarisse sai siiski väheke mootorsaaniga sõita, aga meil oli nii külm ja ma ütlesin, et mul suva jätame ta siia, läheme ise alla ja kutid, küsisid, et kas me võime ikka nii teha :P :D No tglt me ju ootasime ta ära. Ja tahtsime kangesti sooja saada ning ruttu sanatooriumi jõuda, loodetavasti ikka õhtusöögi ajaks. Jõudsimegi, tgtl jäime hiljaks, aga süüa saime ikka. Õhtul olid kõik nii väsinud. Isegi kutid jõid toas õlut, me vaatasime spordikanalilt meeste ujumist