Mõne jaoks oli juba esimene hommik raske. Teadsime, et hommikusöök on kell 8.00 aga tgtl oli hoopis 8.30(nagu ikka Anatoli pani ajaga mööda), nii et pidime ootama ja mõned olid ikka eriti näljas juba. Sellel päeval oli meie giidiks väikene mongoliidse näoga (täpselt nagu ajaloo õpikus, aint valge :) noor (u 25, pakuks rohkem 12 :D ) mees ak little Zeus. Loomulikult usakate välja mõeldud nimi, aga temaga nad ei piirdunud, uue nime sai ka Riho > Cliff, sest mõned lihtsalt ei suutnud kuidagi ta nime hääldada ja siis Sergio > Concistador (sinna käis veel mingi nimi ette.., aga kui te teda näeksite siis usuksite, et see nimi on nagu rusikas silmaauku :D (tglt nad mõtlesid endale ka hüüdnimed välja…)
No igaljuhul selle päeva siht oli Mesikosed(eesti k kõlab kummaliselt). Kunagi oli seal koskede juures olnud metsmesilaste asula ja nende mesi tegi vee magusaks, sellest ka see nimi.(üks variant, mitmest, nime tekkimise kohta) Tegelikult olid need suht väikesed kosed (3-4 tükki) ja aint ühe nimi oli Mesikosk, seal oli veel Pärlikosk(sest sa sätendas, läikis nagu pärl), Kuradikosk (kunagi oli üks võimsamateist) ja midagi oli vist veel. Nägin mitmeid puid kaetuna nööridest, riideribadest ja kõigest mida vähegi siduda saab(nägid välja, kaugelt, peaegu nagu usas highschoolerite poolt wc paberiga kaetud puud). Giid seletas, et see on kaukaasia naiste, kes tahavad palju lapsi, komme, aga (vene) turistid, kes ei tea sellest midagi seovad ka paelu, isegi mehed :D Siis nautisime üleval mäe otsas päikest ja huvitavat kaukaasia rahva toitu (ei mäleta mis nimi oli, aga nägi välja nagu vene tseburek, aga juustuga, pakun äkki kitsejuustuga). Ning saime ka väheke päikest, õigemini heledanahalised nagu enamus meist, muutusid punakakas :D. Siis läksime sõrmuse mäe juurde (sest alt vaadates oli mäes suur auk, mis nägi välja kui sõrmus), kust avanes suurepärane vaade, väga kaugele, isegi Ebrust oli näha. Ja jälle mingid tädikesed müüsid kitsevillast, mis on väga soe, kudumeid. All oli võimalik kaameliga, polegi nii suurt näinud, sõita. Ta oli nii rahulik, polnd kuhugi kinni ka seotud. No ja John sõitis temaga, ilma mingi sadula vms ja rohkem ei tahtnud ka :D
Pärast lõunat, Anatoli arvas vist, et meil on veel liiga palju energiat üle, läksime parki, et vaateplatvormi näha, kus käiakse päikesetõusu/loojangut vaatamas. Mõtlesime, et äkki saame tõstukiga üles, aga see oleks mõttetu raha raiskamine olnud, kuna järgmisel päeval Elbrusele minnes oleks saanud sama asjaga sõita. Kõndisime siis üles. Tundus, et Anatoli Ivanovits küll kahetses seda, et ta meiega parki tuli, kuna ta pole enam oma esimeses nooruses, väsitas see ta ikka päris ära. Igaljuhul jõudsime lõpuks üles-väheke jooksmist, otsetee kasutamist ja loomulikult minu libastumist ja kõik oli seda väärt. Järjekordselt hingemattev vaade. Iga vaatamisväärsuse juures on ikka koht, kus saab teed juua ja süüa. Istusime seal ja nautisime loojangut, kuni kuskilt ilmusid 4 koera, üks nägi eriti jube välja- koon oli liiga väike ja ta alalõua kihvad olid paista (nagu siis kui koer on vihane ja lõriseb, aga see oli ta loomulik olek). Ja siis üks neis oli ainult 3 jalaga. Nad olid vist kodutud (Venemaal hulgub kuidagi nii palju neid ringi) ja vist jooksuaeg ka. Igaljuhul äkki üks neist vist hammustas teist või midagi oli ning ma oleks peaaegu lauapeale hüpanud, mis siis et ma istusin Johni ja Nate kõrval, ikkagi võttis kõhedaks. Tegelikult kõik meie lauas hüppasid selle peale püsti. Õnneks midagi ei juhtunud. Ja siis me pidime kiirustama õhtusöögile. Meile oldi juba järgmiseks päevaks hommiku ja lõunasöök valmis, kaasa võtmiseks, pandud, sest hommikul kella 7st pidime Elbruse poole sõitma hakkama (u 4 tundi sinna). Aga kuttide arust oli õhtu veel noor ning nad läksid tutvuma sanatooriumi meelelahutus võimalustega- baari ja klubiga(diskoteek, piljard ja veel midagi). Me ei kavatsenud kuhugi minna. Tamara magas. Tglt Klarissel oli plaan jalgpallureid jahtima minna. Ja siis tulid John ja Riho, nad käisid all- baaris oli igav, mingid kaukaaslased tüütasid, diskoteegis olid vanad inimesed ning nad otsustasid toas filmi vaadata, ja et kui meil paremat plaani pole, võime nendega ühineda. No ja siis läksime alla, et midagi juua võtta ja üles filmi vaatama minna. John ja Riho ostsid ära. Ma läksin korra Keriga juttu ajama, istusin maha ja jäingi. Klarisse istus teise lauda. Vahepeal ärkas ka Tamara ja tuli alla. Lõpuks otsustati edasi minna, kluppi. Naistele on odavam kui meestele sissepääs (50rbl ja 60 rbl ). Nii kummaline, et väga vähe mehi üldse tantsib, enamus lihtsalt istub ja joob. Aga mitte Keri, paljud, peale meie, said naerda :D