Uus päev, viimane tegevusega. Käisime ratsutamas mägedes. Ma ei tahtnud olla esimene, kes hobuse selga ronib, kuigi oleks pidanud, sest see hobune oli kõige rahulikum. Ma mõtlesin, et ei saagi üldse hobuse selga, tglt oli kerge, aga minu hobune ei tahtnud alati väga sõna kuulata ja kui ta esimest korda galoppi pani mõtlesin, et kukun alla, aga polnudki nii hull. Mõlemad jäime ellu. Vähemalt mu hobune ei löönud teisi, ega läinud sinna kuhu tema tahtis või ei peeretanud kogu aeg. Kuigi ta vahepeal hakkas galopeerima kui teine hobune kõrval jooksis ning ta tahtis olla teistest ees(või olin see mina :P) igaljuhul selles osas ma teda ei takistanud. Kokkuvõttes olid huvitavad 2 tundi kaunis looduses. Õnneks peale põlvede midagi muud ei valutanud, ka järgnevatel päevadel. Enne ja pärast lõunat saime piisavalt puhata. Nii et viimasel õhtul läksime jälle välja. Klarisse juba loobus jalgpalluritest. Esialgu läksime siiski alla, soojendama. Siis läksime ööklubi Malibut otsima, Klarisse sai head direktsioonid ning me jõudsimegi sinna. Jällegi pidid kutid rohkem maksma ning aint nemad otsiti läbi. Seal olid veel imelikumad tsikid nö peeglitantsijad (mõlemal pool seinas oli maani peegel ja nad tantsisid vaid seal ees ja mitte kellegi teisega (kuigi Keri püüdis :D. Tamara ja Nate lahkusid varem. Sergio piiras Klarisse, see oli nö au asi, sest ma ütlesin, et Klarissele ei meeldi ameeriklased, aga tema arust keegi ei saanud talle ei öelda (see õnnestus tal) Olime veel väheke seal ja siis läksime kõik koos minema. Ah jaa ma veel kaotasin oma üliõpilaspileti ära, ise ei teadnudki, aga Kirby leidis selle üles. Hakkasime siis minema. Keri pani jooksu paar korda, Kirby püüdis teda tagasi hoida. Siis Jeff hüppas, niisama, ja väänas oma jala välja.
Pärast lõunal sõitsime ära. Ma olin kupees koos Tamara, Klarisse ja Jeffiga, enamus ajast magasin. Aga nägin kahte mudilast, alla aasta, jooksid mööda vagunit ringi. Šaša ja šuša nägid ühesugused välja, kuigi erinevad vanemad ja esimene neist poiss. Ime, et nendega midagi ei juhtunud, sest vanemad lasid neil vabalt ringi joosta. No tglt ühe korra nad kukkusid, kallistades ja šuša sai sinise silma- armastus teeb haiget. Aga oleks võinud hullemini minna. Nad jooksid pärast edasi. Lõpuks jõudsime Voroneži tagasi, tglt ega eriti ei viitsinudki enam tulla :)
esmaspäev, 31. märts 2008
Järgmisel päeval pidime minema Pjatikorskisse (st 5 mäge türgi k). Giidiks oli pisike naine. Esimene mälestusmärk oli Lermontovi duelli pidamiskoht, kus ta tapeti. Siis käisime mingis koopas, kus oli allikas hästi helehelesinine ning haises nagu mädamuna :D üle tee, natuke all pool, oli ka sooja vee allikas, giid rääkis et inimesed käivad seal suplemas, me vaatasime alla ja seal oligi keegi- paljas, mitte eriti noor, aga üsna vormikas naine. Sõitsime edasi. Väga soe ilm, see oli ikka kõige soojem päev. Lermontovi majamuuseumis nägime tema maja ja asju ning veel mingit väikest muuseumi tema piltide, kujudega teises majas. Siis käisime veel kuskil. Seal oli ka koobas, kohalikust kivimist. Lõunaks jõudsime tagasi. Pärast läksime linna peale, suveniiri turule- Keri tahtis ikka Kaukaasia mõõka ja Tamara tahtis Vene koondise pusa- kumbki ei saanud. Istusime kohvikus. Kelner oli nii peenikese häälega, enne kui üles vaatasin mõtlesin, et see on naine :D Kutid mõtlesid õhtusöögi sanatooriumis vahele jätta ja pitsat sööma minna, selleks oli aga veel liiga vara. Tuiasime niisama linna peal. Me Tamaraga otsustasime siiski, et lähme ikka sanatooriumi sööma. Dave, aga kuulis kui poisid ütlesid, et nad sööma ei tule ning kui meie lõpuks sinna jõudsime olid nad Johni ja Rihoga lisaks oma lauale teise laua täie saiakesi ära söönud (ja oleks veel söönd, nagu tavaliselt), nii et Nate jäi ilma, kui ta tundis end paremini ja tuli alla et väheke süüa (ta jäi eelmisel päeval haigeks). See õhtu mina Tamara ja Nate ei teinud midagi. Teised käisid jälle väljas. Klarisse käis väikese Zeusi ja tema sõpradega kohvikus ja pärast istus temaga all baaris.
Hommikul üles saada, enne kella 7, oli kõigi jaoks suur katsumus, aga mõned olid varajased ja võtsid paremad kohad bussis ära. Sergio ei tulnud, sest olevat ennegi mägesid näinud ja ta ei viitsind kindlasti nii vara üles ka tõusta pärast klubitamist. Meie giid väike Zeus oli rõõmsameelne ja energiline nagu ikka. Enamus nagunii magas vähemalt pool teed Elbrusele ega kuulanud sõnagi mida mehike jutustas. Eriti närvidele käis see, et ta tahtis näidata, et oskab inglise keelt ja vahepeal kordas vene keelseid sõnu, neid mis inglise keeles analoogsed või siis sellised lihtsamaid väljendeid ning mõnda sõna u vähemalt 5 korda järjest. Kohale jõudes oli külm. Pidime ootama rohkem kui pool tundi järjekorras, et õhuraudteed pidi üles saada, kus oli külmem ning seal veel ootama, et veel kõrgemale saada, kus oli veelgi külmem ja oli tuul, lumi ning midagi ei näinud, sest lumi oli nii erk et pimestas, aga kolmandale levelile me ei saanud, sest ilm oli halb. Aga vaade oli suurepärane, nii palju kui ma nägin. Tarkadel olid loomulikult päikeseprillid kaasas, korra Turk laenas enda omi, palju parem oli vaadata. Loomulikult istusime jälle kohvikus ja jõime teed. Klarisse jõi hõõgveini, tutvus mingite suusatajatega, kes oleksid ka meid suusatraktoriga ülespoole viinud, aga meil oli liiga külm. Klarisse sai siiski väheke mootorsaaniga sõita, aga meil oli nii külm ja ma ütlesin, et mul suva jätame ta siia, läheme ise alla ja kutid, küsisid, et kas me võime ikka nii teha :P :D No tglt me ju ootasime ta ära. Ja tahtsime kangesti sooja saada ning ruttu sanatooriumi jõuda, loodetavasti ikka õhtusöögi ajaks. Jõudsimegi, tgtl jäime hiljaks, aga süüa saime ikka. Õhtul olid kõik nii väsinud. Isegi kutid jõid toas õlut, me vaatasime spordikanalilt meeste ujumist
Mõne jaoks oli juba esimene hommik raske. Teadsime, et hommikusöök on kell 8.00 aga tgtl oli hoopis 8.30(nagu ikka Anatoli pani ajaga mööda), nii et pidime ootama ja mõned olid ikka eriti näljas juba. Sellel päeval oli meie giidiks väikene mongoliidse näoga (täpselt nagu ajaloo õpikus, aint valge :) noor (u 25, pakuks rohkem 12 :D ) mees ak little Zeus. Loomulikult usakate välja mõeldud nimi, aga temaga nad ei piirdunud, uue nime sai ka Riho > Cliff, sest mõned lihtsalt ei suutnud kuidagi ta nime hääldada ja siis Sergio > Concistador (sinna käis veel mingi nimi ette.., aga kui te teda näeksite siis usuksite, et see nimi on nagu rusikas silmaauku :D (tglt nad mõtlesid endale ka hüüdnimed välja…)
No igaljuhul selle päeva siht oli Mesikosed(eesti k kõlab kummaliselt). Kunagi oli seal koskede juures olnud metsmesilaste asula ja nende mesi tegi vee magusaks, sellest ka see nimi.(üks variant, mitmest, nime tekkimise kohta) Tegelikult olid need suht väikesed kosed (3-4 tükki) ja aint ühe nimi oli Mesikosk, seal oli veel Pärlikosk(sest sa sätendas, läikis nagu pärl), Kuradikosk (kunagi oli üks võimsamateist) ja midagi oli vist veel. Nägin mitmeid puid kaetuna nööridest, riideribadest ja kõigest mida vähegi siduda saab(nägid välja, kaugelt, peaegu nagu usas highschoolerite poolt wc paberiga kaetud puud). Giid seletas, et see on kaukaasia naiste, kes tahavad palju lapsi, komme, aga (vene) turistid, kes ei tea sellest midagi seovad ka paelu, isegi mehed :D Siis nautisime üleval mäe otsas päikest ja huvitavat kaukaasia rahva toitu (ei mäleta mis nimi oli, aga nägi välja nagu vene tseburek, aga juustuga, pakun äkki kitsejuustuga). Ning saime ka väheke päikest, õigemini heledanahalised nagu enamus meist, muutusid punakakas :D. Siis läksime sõrmuse mäe juurde (sest alt vaadates oli mäes suur auk, mis nägi välja kui sõrmus), kust avanes suurepärane vaade, väga kaugele, isegi Ebrust oli näha. Ja jälle mingid tädikesed müüsid kitsevillast, mis on väga soe, kudumeid. All oli võimalik kaameliga, polegi nii suurt näinud, sõita. Ta oli nii rahulik, polnd kuhugi kinni ka seotud. No ja John sõitis temaga, ilma mingi sadula vms ja rohkem ei tahtnud ka :D
Pärast lõunat, Anatoli arvas vist, et meil on veel liiga palju energiat üle, läksime parki, et vaateplatvormi näha, kus käiakse päikesetõusu/loojangut vaatamas. Mõtlesime, et äkki saame tõstukiga üles, aga see oleks mõttetu raha raiskamine olnud, kuna järgmisel päeval Elbrusele minnes oleks saanud sama asjaga sõita. Kõndisime siis üles. Tundus, et Anatoli Ivanovits küll kahetses seda, et ta meiega parki tuli, kuna ta pole enam oma esimeses nooruses, väsitas see ta ikka päris ära. Igaljuhul jõudsime lõpuks üles-väheke jooksmist, otsetee kasutamist ja loomulikult minu libastumist ja kõik oli seda väärt. Järjekordselt hingemattev vaade. Iga vaatamisväärsuse juures on ikka koht, kus saab teed juua ja süüa. Istusime seal ja nautisime loojangut, kuni kuskilt ilmusid 4 koera, üks nägi eriti jube välja- koon oli liiga väike ja ta alalõua kihvad olid paista (nagu siis kui koer on vihane ja lõriseb, aga see oli ta loomulik olek). Ja siis üks neis oli ainult 3 jalaga. Nad olid vist kodutud (Venemaal hulgub kuidagi nii palju neid ringi) ja vist jooksuaeg ka. Igaljuhul äkki üks neist vist hammustas teist või midagi oli ning ma oleks peaaegu lauapeale hüpanud, mis siis et ma istusin Johni ja Nate kõrval, ikkagi võttis kõhedaks. Tegelikult kõik meie lauas hüppasid selle peale püsti. Õnneks midagi ei juhtunud. Ja siis me pidime kiirustama õhtusöögile. Meile oldi juba järgmiseks päevaks hommiku ja lõunasöök valmis, kaasa võtmiseks, pandud, sest hommikul kella 7st pidime Elbruse poole sõitma hakkama (u 4 tundi sinna). Aga kuttide arust oli õhtu veel noor ning nad läksid tutvuma sanatooriumi meelelahutus võimalustega- baari ja klubiga(diskoteek, piljard ja veel midagi). Me ei kavatsenud kuhugi minna. Tamara magas. Tglt Klarissel oli plaan jalgpallureid jahtima minna. Ja siis tulid John ja Riho, nad käisid all- baaris oli igav, mingid kaukaaslased tüütasid, diskoteegis olid vanad inimesed ning nad otsustasid toas filmi vaadata, ja et kui meil paremat plaani pole, võime nendega ühineda. No ja siis läksime alla, et midagi juua võtta ja üles filmi vaatama minna. John ja Riho ostsid ära. Ma läksin korra Keriga juttu ajama, istusin maha ja jäingi. Klarisse istus teise lauda. Vahepeal ärkas ka Tamara ja tuli alla. Lõpuks otsustati edasi minna, kluppi. Naistele on odavam kui meestele sissepääs (50rbl ja 60 rbl ). Nii kummaline, et väga vähe mehi üldse tantsib, enamus lihtsalt istub ja joob. Aga mitte Keri, paljud, peale meie, said naerda :D
No igaljuhul selle päeva siht oli Mesikosed(eesti k kõlab kummaliselt). Kunagi oli seal koskede juures olnud metsmesilaste asula ja nende mesi tegi vee magusaks, sellest ka see nimi.(üks variant, mitmest, nime tekkimise kohta) Tegelikult olid need suht väikesed kosed (3-4 tükki) ja aint ühe nimi oli Mesikosk, seal oli veel Pärlikosk(sest sa sätendas, läikis nagu pärl), Kuradikosk (kunagi oli üks võimsamateist) ja midagi oli vist veel. Nägin mitmeid puid kaetuna nööridest, riideribadest ja kõigest mida vähegi siduda saab(nägid välja, kaugelt, peaegu nagu usas highschoolerite poolt wc paberiga kaetud puud). Giid seletas, et see on kaukaasia naiste, kes tahavad palju lapsi, komme, aga (vene) turistid, kes ei tea sellest midagi seovad ka paelu, isegi mehed :D Siis nautisime üleval mäe otsas päikest ja huvitavat kaukaasia rahva toitu (ei mäleta mis nimi oli, aga nägi välja nagu vene tseburek, aga juustuga, pakun äkki kitsejuustuga). Ning saime ka väheke päikest, õigemini heledanahalised nagu enamus meist, muutusid punakakas :D. Siis läksime sõrmuse mäe juurde (sest alt vaadates oli mäes suur auk, mis nägi välja kui sõrmus), kust avanes suurepärane vaade, väga kaugele, isegi Ebrust oli näha. Ja jälle mingid tädikesed müüsid kitsevillast, mis on väga soe, kudumeid. All oli võimalik kaameliga, polegi nii suurt näinud, sõita. Ta oli nii rahulik, polnd kuhugi kinni ka seotud. No ja John sõitis temaga, ilma mingi sadula vms ja rohkem ei tahtnud ka :D
Pärast lõunat, Anatoli arvas vist, et meil on veel liiga palju energiat üle, läksime parki, et vaateplatvormi näha, kus käiakse päikesetõusu/loojangut vaatamas. Mõtlesime, et äkki saame tõstukiga üles, aga see oleks mõttetu raha raiskamine olnud, kuna järgmisel päeval Elbrusele minnes oleks saanud sama asjaga sõita. Kõndisime siis üles. Tundus, et Anatoli Ivanovits küll kahetses seda, et ta meiega parki tuli, kuna ta pole enam oma esimeses nooruses, väsitas see ta ikka päris ära. Igaljuhul jõudsime lõpuks üles-väheke jooksmist, otsetee kasutamist ja loomulikult minu libastumist ja kõik oli seda väärt. Järjekordselt hingemattev vaade. Iga vaatamisväärsuse juures on ikka koht, kus saab teed juua ja süüa. Istusime seal ja nautisime loojangut, kuni kuskilt ilmusid 4 koera, üks nägi eriti jube välja- koon oli liiga väike ja ta alalõua kihvad olid paista (nagu siis kui koer on vihane ja lõriseb, aga see oli ta loomulik olek). Ja siis üks neis oli ainult 3 jalaga. Nad olid vist kodutud (Venemaal hulgub kuidagi nii palju neid ringi) ja vist jooksuaeg ka. Igaljuhul äkki üks neist vist hammustas teist või midagi oli ning ma oleks peaaegu lauapeale hüpanud, mis siis et ma istusin Johni ja Nate kõrval, ikkagi võttis kõhedaks. Tegelikult kõik meie lauas hüppasid selle peale püsti. Õnneks midagi ei juhtunud. Ja siis me pidime kiirustama õhtusöögile. Meile oldi juba järgmiseks päevaks hommiku ja lõunasöök valmis, kaasa võtmiseks, pandud, sest hommikul kella 7st pidime Elbruse poole sõitma hakkama (u 4 tundi sinna). Aga kuttide arust oli õhtu veel noor ning nad läksid tutvuma sanatooriumi meelelahutus võimalustega- baari ja klubiga(diskoteek, piljard ja veel midagi). Me ei kavatsenud kuhugi minna. Tamara magas. Tglt Klarissel oli plaan jalgpallureid jahtima minna. Ja siis tulid John ja Riho, nad käisid all- baaris oli igav, mingid kaukaaslased tüütasid, diskoteegis olid vanad inimesed ning nad otsustasid toas filmi vaadata, ja et kui meil paremat plaani pole, võime nendega ühineda. No ja siis läksime alla, et midagi juua võtta ja üles filmi vaatama minna. John ja Riho ostsid ära. Ma läksin korra Keriga juttu ajama, istusin maha ja jäingi. Klarisse istus teise lauda. Vahepeal ärkas ka Tamara ja tuli alla. Lõpuks otsustati edasi minna, kluppi. Naistele on odavam kui meestele sissepääs (50rbl ja 60 rbl ). Nii kummaline, et väga vähe mehi üldse tantsib, enamus lihtsalt istub ja joob. Aga mitte Keri, paljud, peale meie, said naerda :D
KAUKAASIA 15.03-23.03
Nonii mu nädalane aktiivne puhkus Kaukaasias on läbi. Rongi sõit oli kohutavalt pikk- u 22 tundi(mitte edasi-tagasi vaid üks ots!). Lõpuks jõudsime pühapäeva hommikul Kislovodski, see ongi rohkem kuurortlinn, kus on väga palju sanatooriume. Elasime kõik 3kesi toas. Ma koos Tamara(usa) ja Klarissega(pr). Üks õppejõud, Anatoli Ivanovits oli ka kaasas, tema elas 6. korrusel. Sanatoorium ise nägi välja nagu Otepääl olev, spetsiaalselt sportlastele ehitatud, „hotell“. Kõik nägi suht nõukaaegne välja, kuigi meil oli ka tv ja külmkapp, telefon ning triikraud. Esimesel korrusel oli ka diskoteek ja baar(täiesti punane). Sanatooriumis olid kas vanad inimesed või sportlased (3 jalkatiimi ;). Väheke sisse end seadnud läksime linnaga tutvuma, sest lõunani oli veel mitu tundi. Käsime tohutu suures pargis, mis siis kui soojem on ja kõik on roheline näeb kindlasti veel ilusam välja. Inimesed tahavad ikka igasuguste asjadega raha teenida: müüdi kaukaasia rahvarõivaid, seemneid, teed jne aga seal olid ka sellised in, kes tahtsid raha (100 rbl) pildistamise eest koos kotka, kulli või paabulinnuga või siis rahvarõivastes. Aga kui sa tahtsid raha kokku hoida ja mõtlesid, et teed ise pilti said nad väga vihaseks, sest tema jäi ju rahast ilma(ja seda nad ei lubanud ka),ameeriklased siiski said paar pilti kotkastega, kuid peaaegu jäid ka vahele :D
Uurisime ka väheke teist linna otsa, kus oli nö turg suveniiride jaoks. Ning siis oli aeg lõunale minna.
Pärast lõunat tutvusime koos giidiga, (pisike 40ndates naine), Kislovodskiga: kõik vaatamisväärsused, eriti igasugused nö kunagised veeallikad- нарзанъ´id, kus saab juua erineva maitsega mineraalvett (lõhn on eriti vänge). Nagu igal pool mujal Venemaal on ka siin palju monumente, eriti BOB (Suur isamaa sõda) mälestuseks. Siis sõitsime ka veits linnast välja, seal olid mingid kaljud, millega kaasnes legend: mingid noored, tüdruk igatahes rikkast perest, armastasid üksteist, aga isa tahtis, et neiu abielluks mingi vana rikka mehega. Niisiis noored otsustasid, et neid ei saa lahutada ja tahtsid kaljult alla hüpata. Neiu kõhkles veidi, nii siis noormees hüppas enne(et neidu julgustada?!), aga neiu lõi veel rohkem kartma ja ei hüpanudki. Sellest ajast peale kehtib komme, et naisterahvastel on eesõigus :D
Ja siis seal oli eesel, kellega lapsed said sõita. Ameeriklased arvasid, et oleks eriti tore kui Turk, kes on kõige pikem (pakun et läheneb 2m), sõidaks sellega. No tglt see oli ka naljakas, ma arvasin et ta jalad ulatuvad ikka maani. Kuigi eeslist oli väheke kahju.
Siis läksime sanatooriumi sööma. Pärast mõtlesid usakad, et võiks tutvuda „ööeluga“ ehk minna baari. (baarid on aint 10.ni avatud, kohvikud 12ni !?)
Uurisime ka väheke teist linna otsa, kus oli nö turg suveniiride jaoks. Ning siis oli aeg lõunale minna.
Pärast lõunat tutvusime koos giidiga, (pisike 40ndates naine), Kislovodskiga: kõik vaatamisväärsused, eriti igasugused nö kunagised veeallikad- нарзанъ´id, kus saab juua erineva maitsega mineraalvett (lõhn on eriti vänge). Nagu igal pool mujal Venemaal on ka siin palju monumente, eriti BOB (Suur isamaa sõda) mälestuseks. Siis sõitsime ka veits linnast välja, seal olid mingid kaljud, millega kaasnes legend: mingid noored, tüdruk igatahes rikkast perest, armastasid üksteist, aga isa tahtis, et neiu abielluks mingi vana rikka mehega. Niisiis noored otsustasid, et neid ei saa lahutada ja tahtsid kaljult alla hüpata. Neiu kõhkles veidi, nii siis noormees hüppas enne(et neidu julgustada?!), aga neiu lõi veel rohkem kartma ja ei hüpanudki. Sellest ajast peale kehtib komme, et naisterahvastel on eesõigus :D
Ja siis seal oli eesel, kellega lapsed said sõita. Ameeriklased arvasid, et oleks eriti tore kui Turk, kes on kõige pikem (pakun et läheneb 2m), sõidaks sellega. No tglt see oli ka naljakas, ma arvasin et ta jalad ulatuvad ikka maani. Kuigi eeslist oli väheke kahju.
Siis läksime sanatooriumi sööma. Pärast mõtlesid usakad, et võiks tutvuda „ööeluga“ ehk minna baari. (baarid on aint 10.ni avatud, kohvikud 12ni !?)
laupäev, 8. märts 2008
07.03.08
Täna olime laulutunnis Rihoga aint kahekesi, see polnd väga lõbus, sest kumbki meist ei pea väga viisi :D Kino tunnis, nagu kombeks, vaatasime „Siberi habemeajajat“ sest seal oli stseen Maslenitsast. Ameeriklased, nagu ikka näitasid, et neil raha on (ja kombeid tunnevad nad ka) kinkisid kõigile naisterahvastele, sest laupäeval on naistepäev, punase roosi ja õppejõud said assortii karbi ka. Isegi ma sain lille ;)
Siis läksime üle õue, столовая-sse Maslenitsat tähistama. Täiega selline tunne nagu oleks algklassides. Kõige pealt sõime bliine- mee, hapukoore ning mustsõstra ja maiteamille moosiga. Siis pidid kõik esitama midagi. Kõige pealt ameeriklaste näidend „Kakuke“. Siis hiinlaste näidendid „Naeris“ ja „Kvartett“. Vahepeal väheke mänge: pidime arvama pildi järgi õige muinasjutu, vanasõna järgi mingi asja. Saime pisikesi, mõttetuid
auhindu ka :) Ma sain lausa 4 :D. Siis oli mingi imelik võistlus-2 kutti (Nate ja Kirby) pidid hiina tüdrukutele patse punuma, tundus küll, et hiinlastel on oht juustest ilma jääda, sest kutid polnd elusees patsi pununud. Järgmises mängus pidi silmad kinni üksteisele hapukoort söötma- Dave & John suutsid aint ühe korra seda teha. No siis tuli meie etteaste. Ma ei tahtnud seda üldse teha. Esitasime „Helesinist vagunit“ - laulsime, eesti keeles, enne seda veel väike etteaste Gena ja Potsataja nukkudega (margine ). Inglased, kes alles saabusid, ei saanud mitte midagi aru, vaatasid sellise näoga, et mis neil viga on :D Siis Silvia ja Tatjana Jurjevna esitasid mingit karnevali laulu. Lõpuks saigi läbi. Läksime õue ja panime tsutsenko? põlema (maslenitsa nukk, peaks olema põhust, kes tähistab talve ja põletamine tähistab siis talve lõppu ja et kevad võib nüüd tulla). Mõned hüppasid ka üle põleva nuku, see pidi õnne tooma.Üks hiinlane oleks põlema ka läinud, sest väljas oli tuul ja pooleldi põlend nukk tahtis lendu minna, hiinlanna seljataha, pükstele lendas, aga John tegutses kiirelt ja päästis ta :D (tgtl asi polnd niiii hull :P )
Ah jaa pilt võite ka näha (mitte põlevast hiinlasest :D )
http://picasaweb.google.com/helerii/Maslenitsa
Täna olime laulutunnis Rihoga aint kahekesi, see polnd väga lõbus, sest kumbki meist ei pea väga viisi :D Kino tunnis, nagu kombeks, vaatasime „Siberi habemeajajat“ sest seal oli stseen Maslenitsast. Ameeriklased, nagu ikka näitasid, et neil raha on (ja kombeid tunnevad nad ka) kinkisid kõigile naisterahvastele, sest laupäeval on naistepäev, punase roosi ja õppejõud said assortii karbi ka. Isegi ma sain lille ;)
Siis läksime üle õue, столовая-sse Maslenitsat tähistama. Täiega selline tunne nagu oleks algklassides. Kõige pealt sõime bliine- mee, hapukoore ning mustsõstra ja maiteamille moosiga. Siis pidid kõik esitama midagi. Kõige pealt ameeriklaste näidend „Kakuke“. Siis hiinlaste näidendid „Naeris“ ja „Kvartett“. Vahepeal väheke mänge: pidime arvama pildi järgi õige muinasjutu, vanasõna järgi mingi asja. Saime pisikesi, mõttetuid
auhindu ka :) Ma sain lausa 4 :D. Siis oli mingi imelik võistlus-2 kutti (Nate ja Kirby) pidid hiina tüdrukutele patse punuma, tundus küll, et hiinlastel on oht juustest ilma jääda, sest kutid polnd elusees patsi pununud. Järgmises mängus pidi silmad kinni üksteisele hapukoort söötma- Dave & John suutsid aint ühe korra seda teha. No siis tuli meie etteaste. Ma ei tahtnud seda üldse teha. Esitasime „Helesinist vagunit“ - laulsime, eesti keeles, enne seda veel väike etteaste Gena ja Potsataja nukkudega (margine ). Inglased, kes alles saabusid, ei saanud mitte midagi aru, vaatasid sellise näoga, et mis neil viga on :D Siis Silvia ja Tatjana Jurjevna esitasid mingit karnevali laulu. Lõpuks saigi läbi. Läksime õue ja panime tsutsenko? põlema (maslenitsa nukk, peaks olema põhust, kes tähistab talve ja põletamine tähistab siis talve lõppu ja et kevad võib nüüd tulla). Mõned hüppasid ka üle põleva nuku, see pidi õnne tooma.Üks hiinlane oleks põlema ka läinud, sest väljas oli tuul ja pooleldi põlend nukk tahtis lendu minna, hiinlanna seljataha, pükstele lendas, aga John tegutses kiirelt ja päästis ta :D (tgtl asi polnd niiii hull :P )
Ah jaa pilt võite ka näha (mitte põlevast hiinlasest :D )
http://picasaweb.google.com/helerii/Maslenitsa
06.04.08
Tegin täna bliine, sest praegu on maslenitsa nädal ning siis on kombeks süüa bliine- hapukoorega, kalamarjaga, seentega jne Õppejõud rääkis loengus kuidas bliine valmistada ja millega neid süüa jne ja mul täiega tekkis pannkoogi isu :) Rääkisin siis köögis moldovlase Vitkaga, kes ei oska moldova keelt vaid aint vene keelt ning ta ei oska eriti peale pelmeenide midagi süüa teha. :)
See nädalavahetus on lausa 2 praznikut, sest laupäeval ju naistepäev ka.
Meil ülikoolis tähistatakse homme maslenitsat- kõik välisüliõpilased esinevad millegagi (me laulame „Helesinist vagunit“, usakad pidid „Kakukese“ näidendit tegema jne), vist saame bliine ja midagi on veel.. Pühapäeval toimub Lenini väljakul ülelinnaline Maslenitsa tähistamise karneval-palju bliine ja erinevaid mänge.
Homme tuleb veel inglise tudengeid juurde, lausa 11, nii et siis on inglased ülekaalus(13+Silvia), mitte ameeriklased(8) :)
Alates üleeilsest saame me ka ühikasse aint magnetkaardiga- tase :D (pidime selle eest 100 rbl maksma ?? :S ) Vahtjushad ei pea nüüd enam nii palju jamama sellega, et peavad rahvast väravatest sisse ja välja laskma.
Tegin täna bliine, sest praegu on maslenitsa nädal ning siis on kombeks süüa bliine- hapukoorega, kalamarjaga, seentega jne Õppejõud rääkis loengus kuidas bliine valmistada ja millega neid süüa jne ja mul täiega tekkis pannkoogi isu :) Rääkisin siis köögis moldovlase Vitkaga, kes ei oska moldova keelt vaid aint vene keelt ning ta ei oska eriti peale pelmeenide midagi süüa teha. :)
See nädalavahetus on lausa 2 praznikut, sest laupäeval ju naistepäev ka.
Meil ülikoolis tähistatakse homme maslenitsat- kõik välisüliõpilased esinevad millegagi (me laulame „Helesinist vagunit“, usakad pidid „Kakukese“ näidendit tegema jne), vist saame bliine ja midagi on veel.. Pühapäeval toimub Lenini väljakul ülelinnaline Maslenitsa tähistamise karneval-palju bliine ja erinevaid mänge.
Homme tuleb veel inglise tudengeid juurde, lausa 11, nii et siis on inglased ülekaalus(13+Silvia), mitte ameeriklased(8) :)
Alates üleeilsest saame me ka ühikasse aint magnetkaardiga- tase :D (pidime selle eest 100 rbl maksma ?? :S ) Vahtjushad ei pea nüüd enam nii palju jamama sellega, et peavad rahvast väravatest sisse ja välja laskma.
kolmapäev, 5. märts 2008
04.03.08
Mõtlesin, et sain endale uued vene sõbrad, aga eksisin. :D Käisin täna ühel nö fašismi vastase grupeeringu СТАЛЬ koosviibimisel, homme toimub nende juhtumisel meeting- pannakse pärjad Isamaasõjas langenute eestlaste hauale pärjad ning peetakse kõne, et eesti noored ühineksid vene noortega, sest pole meie ja teie vaid oleme meie koos fašismi vastu. Nad soovisid, et me ka avaldaksime homme oma arvamust seal. See polevat poliitiline väljaastumine. Ning heal juhul näidatakse seda telekas. Nende jaoks oleks see suurepärane kui eestlased kas seal oleks(ehk siis meie). Aga me(õigemini Allar) tegime neile selgeks, et me ei saa Isamaasõjast ja selle tagajärjest samamoodi aru kui nemad ehk nende arust pole mingit okupatsiooni olnudki ja et fašismi vastane võitlus on tähtis, aga sellele järgnev pole oluline, pole otseselt seotud nende eesmärkidga. Siis nad mõtlesid, et kui me sõna ei taha võtta, siis me võime ju pärja ikka panna :) Igaljuhul lõpuks saime sealt ikka tulema.
Mõtlesin, et sain endale uued vene sõbrad, aga eksisin. :D Käisin täna ühel nö fašismi vastase grupeeringu СТАЛЬ koosviibimisel, homme toimub nende juhtumisel meeting- pannakse pärjad Isamaasõjas langenute eestlaste hauale pärjad ning peetakse kõne, et eesti noored ühineksid vene noortega, sest pole meie ja teie vaid oleme meie koos fašismi vastu. Nad soovisid, et me ka avaldaksime homme oma arvamust seal. See polevat poliitiline väljaastumine. Ning heal juhul näidatakse seda telekas. Nende jaoks oleks see suurepärane kui eestlased kas seal oleks(ehk siis meie). Aga me(õigemini Allar) tegime neile selgeks, et me ei saa Isamaasõjast ja selle tagajärjest samamoodi aru kui nemad ehk nende arust pole mingit okupatsiooni olnudki ja et fašismi vastane võitlus on tähtis, aga sellele järgnev pole oluline, pole otseselt seotud nende eesmärkidga. Siis nad mõtlesid, et kui me sõna ei taha võtta, siis me võime ju pärja ikka panna :) Igaljuhul lõpuks saime sealt ikka tulema.
laupäev, 1. märts 2008
28.02.08
Täna käis koridori peal ringi mingi tädi, kes müüs moosi ja mingit tomatisegu? värki. Loomulikult olin ma ohver, kes ostis aprikoosi moosi, aga ma polnud ainuke, araablased ostsid ka ning Riho ja Allar ostsid kahepeale ploomimoosi, mis oli odavam(ma oleks ka selle ostnud, aga rohkem polnud :S) Käisime täna ka siis selles supermarketis Перекрест. Lausa 3 korrus oli ja toidupood oli nagu Selver või midagi taolist, seal pidi isegi kaardiga maksta saama :)
Oi mida kõike siin välja ka ei mõelda. Järgmine nädal on ju масленитса ja jälegi tuleb tähistamine ning me peame mõtlema välja midagi, esinema- Silvia laulab koos Tatjana Jurjevnaga mingit hispaania karnevali laulu. Eks näe, mis me välja mõtleme :D
Täna käis koridori peal ringi mingi tädi, kes müüs moosi ja mingit tomatisegu? värki. Loomulikult olin ma ohver, kes ostis aprikoosi moosi, aga ma polnud ainuke, araablased ostsid ka ning Riho ja Allar ostsid kahepeale ploomimoosi, mis oli odavam(ma oleks ka selle ostnud, aga rohkem polnud :S) Käisime täna ka siis selles supermarketis Перекрест. Lausa 3 korrus oli ja toidupood oli nagu Selver või midagi taolist, seal pidi isegi kaardiga maksta saama :)
Oi mida kõike siin välja ka ei mõelda. Järgmine nädal on ju масленитса ja jälegi tuleb tähistamine ning me peame mõtlema välja midagi, esinema- Silvia laulab koos Tatjana Jurjevnaga mingit hispaania karnevali laulu. Eks näe, mis me välja mõtleme :D
Tellimine:
Postitused (Atom)
