10.02.08
Toanaaber tõi oma asjad vanast ühikast ära. Nüüd on meil külmkapp, telekas, radikas ja tal on igasuguseid asju. Igatahes on nüüd soe :) Päeval käisime siis turul, bussiga. Täitsa kohutav ma sõitsin jänest, bussipilte oli 6 rbl, aga ma ei teadnud, et tuleb mingile tüübile, kes istub ukse kõrval, raha anda :D Turul oli palju asju ja palju rahvast, tädid jooksevad massiga pikali :D Väljas oli külm nii et tegime kiire tiiru sees ja väljas ning ostsime mis tundus hetkel hädavajalik. Siis tulime jalgsi tagasi, jäsemeid eriti ei tundnud kui ühikasse lõpuks jõudsime :) Mu toanaabril olid teised vietnamlased külas ja ta oli hullult kokanud riisi, kana, kala ja igasugust vietnami toitu. Sain ka maitsta. Proovisin pulkadega süüa, päris hästi tuli välja, kuigi mulle anti ka lusikas :) Vietnamlastel on ikka kummalised nimed, mõnikord tundub, et nad lihtsalt häälitsevad, mitte ei ütle nime. Olen tutvunud umbes 6 vietnamlasega ja mäletan vaid 2 nime, õigemini teistest ei saanud arugi :D
Nende tsurkadega tekib vist probleeme. Ei tohi ikka jah neile otsa vaadata, rääkida või veel vähem naeratada (aga ma ju olengi selline :S )
Käisime ühes nö supermarketis (Eestis oleks ta küll väike pood) aga supermarket on ta sellepärast, et seal saa ise valida, mitte ei pea küsima :D See on ikka nii naljakas kui peab küsima. Täna tegin veel proovi äkki ikka saan tele2 kõnekaardi, müüja oli küll normaalne kutt, aga ikkagi küsis passi :S Peab ikka laskma mõnel venelasel see osta, linna teise otsa küll sellepärast ei viitasi seiklema minna (seal pidi olema tehasepood vms ja sealt pidi igaüks saama). Aga ma ei tunnegi ühtegi venelast :S a no olen rääkinud korra Ahmeti tüdrukuga. :)
Kõik on väga abivalmis, Ašjoti oleme küll varsti juba ära tüüdanud.
Päris hea, tänane komandant nägi meid esimest korda ja küsis kohe, et kas meie olemegi need eestlased :D
Peaks vist toanaabriga ka rohkem vene mitte inglise keeles rääkima, tuleks kasuks, juba õpingi uusi sõnu- kuum, riidepuu :D Ta laenas mulle ka vene keele grammatika ja mingi jutukeste raamatu :) Sõbrad on tal küll nii häbelikud või vähe jutukad või siis ei julge lihtsalt minuga rääkida :D v.a Tai- ta uuris juba kas ma olen abielus või kas mul Eestis keegi on :D
Vaikselt peaks hakkama Vene toite proovima. Vareenikuid kartuli ja seenega sai juba proovitud- hea. Kohukest sõin ka- teistmoodi, raske seletada.
Aga vietnami toitu ei ületa vist miski.
Tahaksin rohkem linna näha, see on ikka väga suur, aga praegu on liiga külm, et jalgsi nii pikalt ringi liikuda ja bussiga pole küll mõtet.

Õhtul vaatasime mingit vene filmi ja Riho mõtles, et peaks ta veini lahti tegema(ta sõber kinkis, Austraali veini). Aga meil ei olnud korgitseri. Soovitasin võtmega kork sisse lükata, ei õnnestunud, sest see pudelikork ei olnud korgist vaid nägi välja plastmassi moodi. Proovisime siis noaga, võtmega, pastakaga. Siis Riho sai teiselt Ahmetilt korgitseri (sellise tõmmatava), aga see läks pooleks :D Mõtlesime mida teha. Hammas oli ju juba verel :) Näis täiesti võimatu seda lahti saada, v.a kui ainult pudel ära lõhkuda… Võtsin näpitsad (sellised suht suured, nõukaaegsed), Riho hoidis pudeli kaela lauaserval ja ma lõin näpitsatega vastu kaela ja läinud ta oligi :D Õige vähe läks maha ka, aga panime soola peale ja pole eriti märgatagi- kergelt lillakas, soola on rohkem näha ja see teine plekk (mitte minu tehtud) juhib tähelepanu kõrvale. :D Tglt see vein polnud seda vaeva väärt, pidi olema küll kallis, kvaliteet vein, aga maitse polnud suurem asi.