17.04.08
Õhtu oli väga sündmusterohke. Käisime festivalile järgneval galakontserdil. See oli ikka päris huvitav. Tõesti parimad, võitjad esinesid pluss veel igasugust lisa-profesionaalid, väga vene teemalist. Meil olid aga väga halvad kohad, palkonil (3. korrus) ja veel 3. rida ning inimesed voorisid koguaeg edasi-tagasi, mis oli väga tüütu. Tekkis selline tunne, et sõimaks neil eesti keeles näotäis, aga ütlesin hoopis ühele tsurkale vene keeles, et istu maha või mine minema, ma ei näe midagi ning enam ta mind ei seganud :) Siis toimus väike vaheaeg, mõtlesime väheke ringi vaadata ja läksime alla. Seal olid uskad, mundris, valmis esinema minema (sest nad võitsid, ma ei tea mis kategoorias, teise koha). Mõtlesime siis, et võiks alla istuma jääda, sest vabu kohti oli. Enne, aga tulid 2 vene neidu ja küsisid, et kas me oleme ameeriklased, sest me rääksime uskatega. Igaljuhul nad olid Pedast ja tahtsid, et inglise keele oskajad harjutaksid nendega inglise keelt. Vahetasime nr ja ütlesime, et võime usakatele ja brittidele ka sellest rääkida. Teine pool showst oligi rohkem sõjaväeteemaline. Esinesid inimesed mundris või sõjakoolist vms. Lõpuks saigi läbi. Siis oli disko 2. korruse fuajees.Lõpuks läksime koos hiinlastega koju, sest nad ei julgenud üksi minna. Nad kardavad üldse väljas käija, sest see pidi väga ohtlik olema :)

16.04.08
Käisin pärast loenguid uuesti festivali vaatamas. Isegi oli kohati parem kui esmaspäeval. Mõnel oli vist tõeline esinemisvajadus, esinesid mitu korda ja veel erinevate inimestega. Kirby esines ka. Laulis seda kevade tangot, mida me kõik laulutunnis laulame. Paar korda läksid tal sõnad meelest ära, aga muidu on tal ilus hääl. Arvan, et inglise keeles laulab ta suurepäraselt ja tema lauldud ameerika hümn tooks pisara silma :) Paljud meie õppejõud pidid olema seal žüriis, ega see neile eriti ei meeldinud ning nad ise ka arvasid, et see konkurss on jama. Aga ikka iga 2 aasta järel korraldatakse. :D pärast läksime Riho ja Johniga kinno, Arthouse´i. Seal näidatakse vist aint väärtfilme. Vaatasime korea romantilist komöödiat „Ma olen kürborg, aga see on normaalne“. Täiesti ajuvaba film, hulludest. See film oli võitnud igasuguseid auhindu. Arusaamise tegi raskeks veel see, et film oli korea keeles, vene keelsete subtiitritega.

14.04.08
Käisin vene keele festivalil võõrtudengitele. Seal esinesid ainult mitte venelased. Olin ainult avamisel, kus kõik ülikoolid, üle Venemaa ja meie ameeriklased ka, tutvustasid end mingi kavaga. Suht algklassi teema. Aga julgust neil oli, et midagi üldse sellist teha. Mustad ja pilukad oma vigase ja raskesti arusaadava vene keelega laulsid(enamasti mööda) ja näitlesid väheke. Tegelikult ikka naljanumber. Suure üllatusena olid ameeriklased nende kõrval ikka päris head. Neil olid mundrid seljas ning nad marssisid, laulsid ja pidasid ka väikest dialoogi (sain igaljuhul aru mis nad rääkisid). Kõige parem oli ikka meie oma ВГУ, väga huvitav näitemäng. Neile järgnesid paremuselt ameeriklased ning ülejäänd olid suht sama vitsaga löödud. Äramärkimist väärib ainult üks mustanahaline, kes tantsis väga hästi ja tegi isegi moonwalki, aga nende etteaste oli lahja. Päris konkurssi ma vist ei näinudki, aga see kestab veel kolmapäevani ning neljapäeval on suur galakontsert, kus esinevad parimad ning pärast on disko kus enamasti keegi ei tantsi :D

Käisin täna nukuteatris. Tegelikult oli see juba teine kord. Esimesel korral vaatasime täiskasvanutele mõeldud etendust „Kuninglik striptiis“ põhimõtteliselt nagu „Keisri uued rõivad“ aga lisandiga. Väga lõbus oli, näitlejad tegid oma tööd hästi, kuigi ega ma päris kõigest aru ka ei saanud, aga mõte jõudis kohale. See kord aga vaatasime lasteetendust, mis oli kurb. Mustakõrvalisest koerast Bim- see lugu on väga kuulus Voronežis. Suht masendav pilt nõukaaegsest elust. Igaljuhul näitemäng oli väga traagiline, koer suri lõpuks ära. Aga ainult ühele lapsele läks see südamesse (nuttis selle pärast). Tahaks kindlasti draama teatrisse ka minna. Ooperi ja balletti teatris käisin, kuigi kontserti vaatamas. Kinos isegi ka käidud- öökino, kella 5ni, 3 filmi järjest (ja seda kohe pärast Kaukaasia reisi- väga tahtsin magada lõpuks :)
Teisipäeval oli ka mu toanaabri sünnipäev. Tulin teatrist ja tuba oli vietnamlasi täis, poleks iial arvanud, et neid nii palju ühte väiksesse tuppa mahub. Ja neid tuli veel juurde. Tundsin, et suht valge varesena-ainuke valgejuukseline, eurooplane ja eestlane ning ainuke kes ei saanud midagi aru mida nad rääkisid :D No vähemalt ma sain torti.

Väljas läheb igapäevaga ikka rohelisemaks. Täitsa kevad. Nii nõme on siin linnas see, et pole eriti kohti kus istuda, õues. Kaks nii-öelda parki on, aga seal on pingid koguaeg hõivatud. Ja siis on siin veel puudu prügikastidest. Ma ei saa aru miks linnaelanikud ei hooli oma linnast ja viskavad prahi maha. Kui laupäeval jõe ääres käisime, oli pilt kohutav, kõik kohad olid tühje pudeleid ja muud sodi täis, jõgi ka. Nii soe oli ,et oleks tahtnud ujuda, aga see vaatepilt viis isegi mõtted sellest ära. Kaardi järgi oleks pidanud seal park ka olema. Oli ainult tihnik ja liiv ning prügi. Kõndisime tükk aega, et näha äkki on mõni ilus, puhas koht, kus istuda, aga asi läks ainult hullemaks. Lõpuks kõndisime tagasi väljakuni ja istusime kiriku ette pingile, mis nägi välja et kohe kukub kokku. Sellel platsil, kus ka Peeter I auks või õigemini laevade ehitamise auks oli monument (laeva kujutis), oli koht, kuhu sai osta omanimeline kivi. Seal olid ka mõned, sellise tähe kujutisega, nagu Hollywoodis staaridel nimelised kivid.